Kristel Karjuse sõnul peegeldab läbiviidud uuring inimeste ettevaatlikku käitumist, sest autosid vahetatakse pigem harva, keskmiselt viie kuni seitsme aasta jooksul, ning otsust kaalutakse põhjalikult.
Statistikaameti andmetel müüdi 2025. aastal Eestis kokku 24 665 sõiduautot, mida on enam kui poole võrra vähem kui aasta varem ning mis on viimase viie aasta kõige madalam müügitulemus. Seejuures uusi ja kasutatuid sõidukeid müüdi enam-vähem võrdselt.
Eksperdi sõnul mõjutas turgu oluliselt Eestis kehtestatud automaks, mis pani paljud inimesed 2024. aastal ostuotsust ette ära tegema. „Automaksu jõustumise eel tehti tavapärasest rohkem oste, et lisakulu vältida. See tähendas, et 2024. aastal kasvas ajutiselt müügimaht, kuid 2025. aastal toimus järsk langus,“ selgitas Karjus.
Siiski peegeldab 51-protsendine müügilangus lisaks maksumuudatusele tema sõnul ka laiemat majanduslikku ebakindlust ja inimeste ettevaatlikkust.
Küsitlusest selgus, et kolmandik Eesti elanikest vahetab autot keskmiselt kord viie kuni seitsme aasta jooksul ning enam kui veerand teeb seda veelgi harvem ehk kord kaheksa kuni kümne aasta jooksul. 16 protsenti vastanutest vahetab sõidukit iga kolme-nelja aasta järel ning 14 protsenti vastanutest pole viimase 15 aasta jooksul autot olnudki.
Karjuse sõnul kinnitavad tulemused, et auto on Eesti perede jaoks küll oluline, kuid tegemist on läbimõeldud ja pikaajalise investeeringuga. „Auto ost ei ole emotsiooniost. See on otsus, mis mõjutab pere eelarvet mitmeks aastaks, mistõttu kaalutakse väga hoolikalt nii oma vajadusi kui ka rahalisi võimalusi,“ märkis ta.
Uuringust joonistus välja ka sissetuleku ja auto vahetamise sageduse seos. Kuni 750-eurose netosissetulekuga inimesed ostavad autot harvem kui kord kaheksa kuni kümne aasta jooksul, samas kui üle 1500 euro teenivad vastajad vahetavad sõidukit sagedamini, enamasti viie kuni seitsme aasta tagant. „Madalama sissetulekuga leibkondadel kulub suurem osa igakuisest tulust esmavajadustele ning suurema ostu tegemist tuleb pikemalt planeerida. Kõrgema sissetulekuga inimesed saavad lubada endale regulaarsemat uuendamist, kuid ka nemad hindavad ostuvajadust põhjalikumalt läbi kui võib-olla varem,“ sõnas Karjus.
Statistikaameti andmed näitavad, et 13 127 ehk veidi üle poole 2025. aastal müüdud autodest olid uued. Karjuse hinnangul viitab see kahe vastandliku trendi kooseksisteerimisele. „Ühelt poolt on inimesi, kes otsustavad ebakindlal ajal investeerida uude ja töökindlasse sõidukisse, et vähendada ootamatuid remondikulusid. Teiselt poolt on vastajaid, kes eelistavad kasutatud autot või lükkavad ostu edasi,“ ütles ta. „Automaks ja üldine hinnatõus on pannud inimesi oma kulusid detailsemalt läbi arvutama.“
Karjuse sõnul näitab nii müügistatistika kui ka Luminori poolt läbiviidud uuring, et Eesti inimesed ei ole autost loobumas. „Praegune aeg soosib ratsionaalseid otsuseid. Kui varem vaadati eelkõige kuumakset, siis nüüd mõeldakse rohkem kogukulule, kütuse- ja hoolduskuludele ning sellele, kui pikaks ajaks auto perre jääb,“ lisas ta.
Uuring viidi läbi koostöös Norstatiga ning selles osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74.utustingimustel ja hooldusajaloos.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Chat GPT
