Paljude inimeste jaoks tundub isegi 5G veel üsna uus tehnoloogia. Ometi valmistub telekommunikatsioonimaailm juba järgmiseks suureks hüppeks. 6G arendamine on jõudnud laboritest standardite loomise faasi ning esimesi kommertsvõrke oodatakse praeguste plaanide järgi kümnendi lõpus või 2030. aasta paiku.
Kuid 6G ei tähenda lihtsalt seda, et telefonis avaneb veebileht veel natuke kiiremini. Uue põlvkonna mobiilside eesmärk on ühendada senisest tihedamalt mobiilside, tehisintellekt, sensorid, pilveteenused ja füüsiline maailm.
Mida 6G siis tegelikult muudab ja kas tavakasutaja peaks juba uue telefoni ostmisega ootama?
Mis asi on 6G?
6G ehk kuuenda põlvkonna mobiilside on praeguse 5G tehnoloogia järglane. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ehk ITU kasutab järgmise põlvkonna süsteemide kohta ametlikku nimetust IMT-2030.
Nimi annab üsna hästi vihje ka sellele, millal tehnoloogia peaks päriselt kasutajateni jõudma.
6G standardiseerimisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid ning tehnoloogiaettevõtted juba praegu. 2026. aastal kinnitas ITU ekspertgrupp IMT-2030 tehnilised jõudlusnõuded, mille põhjal hakatakse tulevasi 6G tehnoloogiaid hindama.
Praeguse ajakava järgi valmivad esimesed 3GPP 6G tehnilised spetsifikatsioonid Release 21 raames 2028. aasta lõpuks. Esimesi kommertslahendusi oodatakse umbes 2030. aastaks.
Kas 6G tähendab lihtsalt kiiremat internetti?
Kiirus on kindlasti üks osa arengust, kuid ilmselt mitte kõige olulisem.
Mobiilside arengut võib lihtsustatult vaadata nii:
| Põlvkond | Suurim muutus |
|---|---|
| 2G | Digitaalsed kõned ja SMS |
| 3G | Mobiilne internet |
| 4G | Kiire internet, video ja äpid |
| 5G | Väga kiire ühendus, madalam viivitus ja rohkem ühendatud seadmeid |
| 6G | AI, side, sensorid ja füüsiline maailm üheks tervikuks |
6G puhul räägitakse näiteks immersiivsest kommunikatsioonist, väga töökindlast ja väikese viivitusega ühendusest, tohutust hulgast ühendatud seadmetest, kõikjal kättesaadavast ühendusest ning tehisintellekti integreerimisest otse võrku.
See tähendab, et tuleviku mobiilivõrk ei pruugi olla enam lihtsalt kanal, mille kaudu andmeid ühest seadmest teise saadetakse.
Võrk ise muutub targemaks.
Tehisintellekt saab 6G üheks alustalaks
Üks suuremaid erinevusi 5G ja 6G vahel võib olla tehisintellekti roll.
Praegustes mobiilivõrkudes kasutatakse AI-d juba võrgu optimeerimiseks ja probleemide tuvastamiseks. 6G puhul kavandatakse tehisintellekti aga juba tehnoloogia ühe põhikomponendina.
Sellist lähenemist nimetatakse sageli AI-native network ehk algusest peale tehisintellekti kasutamiseks loodud võrguks.
AI võiks tulevikus aidata võrgul automaatselt otsustada, kuidas jagada ressursse, milliseid sagedusi kasutada, kuidas vähendada energiakulu ning kuidas tagada erinevatele seadmetele vajalik ühenduse kvaliteet.
See muutub eriti oluliseks siis, kui võrku ühendatakse miljardite telefonide kõrval järjest rohkem autosid, roboteid, droone, tööstusseadmeid ja sensoreid.
Mobiilivõrgust võib saada ka hiiglaslik sensor
Üks 6G huvitavamaid võimalusi kannab nime Integrated Sensing and Communication ehk ISAC.
Lihtsustatult tähendab see, et sama infrastruktuuri, mida kasutatakse sidepidamiseks, saab kasutada ka ümbritseva keskkonna tajumiseks.
Raadiosignaalide abil võib olla võimalik määrata objektide asukohta, liikumist, kiirust või isegi nende kuju.
See võib tulevikus olla oluline näiteks:
- autonoomsete sõidukite jaoks;
- robotite juhtimisel;
- tööstuses ja logistikas;
- droonide liikluses;
- nutikates linnades;
- liikluse jälgimisel;
- erinevates turva- ja päästesüsteemides.
Telefonivõrk ei pruugi seega tulevikus ainult seadmetega suhelda, vaid võib aidata ka mõista, mis selle ümber toimub.
Virtuaalne ja füüsiline maailm võivad rohkem kokku sulada
6G üheks võimalikuks kasutusvaldkonnaks peetakse ka järgmise põlvkonna liitreaalsust ehk XR-i.
Praegu vajavad kvaliteetsed virtuaalreaalsuse lahendused üsna võimsaid seadmeid. Kui osa arvutustest saab teha võrgus või pilves ning tulemuse peaaegu viivituseta kasutajani saata, võivad seadmed ise muutuda väiksemaks ja kergemaks.
Tulevikus võiksid sellest kasu saada näiteks nutiprillid.
Telefoniekraani vaatamise asemel võiks osa digitaalsest infost ilmuda otse inimese vaatevälja – navigatsioon, tõlked, sõnumid, juhised või virtuaalsed objektid.
See ei tähenda, et 6G saabudes kaovad nutitelefonid üleöö. Pigem võib mobiilside hakata teenindama palju rohkem erinevaid seadmeid kui praegu.
6G võib ühendada ka piirkondi, kuhu mobiilimastid ei ulatu
Teine oluline arengusuund on mobiilside ja satelliitside tihedam ühendamine.
Juba praegu liigub mobiilitööstus selles suunas, et telefonid suudaksid teatud olukordades suhelda satelliitidega. Järgmise põlvkonna võrkudes võib maapealse ja satelliitside piir muutuda veelgi väiksemaks.
See oleks eriti oluline hõredalt asustatud piirkondades, merel, mägedes ja mujal, kus tavapärase mobiilivõrgu rajamine on keeruline või kallis.
Eesmärk on jõuda olukorrani, kus kasutaja jaoks pole enam nii oluline, millise infrastruktuuri kaudu ühendus temani jõuab.
Kui kiire 6G olema hakkab?
Just siin tasub olla ettevaatlik.
6G kohta liigub juba praegu väiteid uskumatutest internetikiirustest, kuid lõplik standard pole veel valmis. Laborikatsete maksimaalseid tulemusi ei tasu segi ajada kiirusega, mida tulevane telefon päriselt igapäevaselt saavutab.
Ka 5G puhul võivad teoreetilised maksimumid ja tavakasutaja tegelik ühenduskiirus olla väga erinevad.
6G üks olulisemaid arenguid võib seetõttu olla mitte rekordiline allalaadimiskiirus, vaid ühenduse töökindlus, reageerimiskiirus, katvus, energiatõhusus ja võime teenindada väga erinevaid seadmeid.
Tavakasutaja jaoks võib parem tehnoloogia väljenduda hoopis selles, et ühendus töötab usaldusväärsemalt ja märkamatumalt.
Millal 6G päriselt kasutusele tuleb?
Praeguse ajakava järgi toimub 6G areng mitmes etapis.
| Aeg | Mis toimub? |
|---|---|
| 2025–2027 | Tehnoloogiate uurimine, nõuete määramine ja katsed |
| 2027–2028 | Esimeste 6G spetsifikatsioonide koostamine |
| 2028–2029 | Katsed, prototüübid ja esimesed standardile lähenevad süsteemid |
| 2029–2030 | Võimalikud esimesed kommertsvõrgud ja seadmed |
| 2030+ | 6G järkjärguline laiem kasutuselevõtt |
3GPP praeguse plaani järgi koostatakse 6G spetsifikatsioonid Release 21 raames ajavahemikus 2027–2028.
Nokia hinnangul võivad esimesed kommertsvõrgud ilmuda varajastel turgudel juba 2029. aasta lõpus, samas kui laiemat 6G kasutuselevõttu oodatakse 2030. aastatel.
See tähendab, et 6G telefonide massilise levikuni on veel mitu aastat aega.
Kas 5G muutub siis mõttetuks?
Kindlasti mitte.
Tegelikult on 5G areng alles pooleli.
Järgmine oluline etapp on 5G-Advanced, mis lisab praegustele võrkudele uusi võimalusi ja loob samal ajal tehnoloogilise silla 6G suunas.
Ka pärast esimeste 6G võrkude avamist töötavad 5G ja 6G tõenäoliselt aastaid kõrvuti. Sama juhtus 4G-ga – isegi pärast 5G saabumist pole 4G kuhugi kadunud.
Seetõttu pole põhjust uue telefoni ostmist 6G ootuses edasi lükata.
Suur muutus ei pruugi toimuda telefonis
6G puhul võib kõige põnevam olla hoopis see, et tehnoloogia suurim mõju ei pruugi olla nähtav telefoni ekraanil.
6G võrke kavandatakse maailma jaoks, kus internetti kasutavad lisaks inimestele tohutu hulk masinaid.
Autonoomsed autod suhtlevad infrastruktuuriga. Robotid liiguvad tehastes ja linnades. Droonid vahetavad reaalajas infot. Sensorid jälgivad keskkonda ning tehisintellekt töötleb pidevalt neist süsteemidest saabuvat infot.
Sellises maailmas muutub mobiilivõrk digitaalse ühiskonna üheks keskseks infrastruktuuriks.
Kui 4G tegi võimalikuks tänapäevase mobiilse interneti ja 5G hakkas ühendama palju rohkem seadmeid, siis 6G ambitsioon on veel suurem – ühendada kommunikatsioon, arvutusvõimsus, tehisintellekt ja füüsilise maailma tajumine üheks tervikuks.
Kas kõik praegu lubatud võimalused 2030. aastaks ka tegelikult kasutajateni jõuavad, näitab aeg. Kuid üks on juba selge: 6G ei ole enam ainult teadlaste tulevikuvisioon. Selle standardeid pannakse paika juba täna.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
