Kasutatud autot otsides on läbisõit sageli üks esimesi numbreid, mida vaadatakse. Kahe sama vana auto vahel valides võib 60 000 kilomeetrit sõitnud sõiduk tunduda automaatselt parema valikuna kui 150 000 kilomeetrit läbinud auto.
Tegelikkus pole nii lihtne. Auto ei kulu ainult sõites. Kuude või isegi aastate kaupa seisnud sõidukil võivad vananeda rehvid, tühjeneda aku, roostetada pidurid ning kahjustuda tihendid ja muud kummidetailid. Niisketes tingimustes võivad lisanduda korrosioon ja elektrisüsteemi probleemid. Seetõttu võib korrapäraselt kasutatud ja hooldatud suurema läbisõiduga auto olla tehniliselt paremas seisukorras kui väga väikese läbisõiduga sõiduk.
Miks auto seismine sellele halvasti mõjub?
Auto on konstrueeritud kasutamiseks. Mootori töötemperatuurini soojenemine, vedelike liikumine, aku laadimine ja erinevate mehaaniliste osade regulaarne liikumine aitavad mitmeid süsteeme töökorras hoida. Kui auto seisab pikalt, hakkavad tekkima teistsugused probleemid.
Aku tühjeneb järk-järgult ka siis, kui autot ei kasutata. Piduriketastele tekib rooste. Rehvid vananevad ning pikaajalisel ühes asendis seismisel võivad need deformeeruda. Kummitihendid ja voolikud võivad kuivada ning praguneda.
Probleeme võib põhjustada ka niiskus. Eriti halvasti võib mõjuda auto hoidmine niiskes garaažis või aastaid lageda taeva all. Seetõttu ei näita odomeetril olev number kaugeltki kogu auto tegelikku seisukorda.
Kontrolli kõigepealt auto ajalugu
Väikese läbisõiduga kasutatud auto puhul tasub välja selgitada, kuidas see läbisõit on tekkinud. Oluline on teada, millal autot viimati regulaarselt kasutati, miks see pikemaks ajaks seisma jäi ning kus seda hoiti.
Eestis registreeritud sõiduki puhul saab läbisõidu- ja tehnoülevaatuse ajalugu kontrollida Transpordiameti e-teenindusest. Kui näiteks kahe ülevaatuse vahel on auto läbisõit suurenenud vaid mõnekümne kilomeetri võrra või ajaloos esineb mitmeaastane paus, tasub selle põhjust täpsemalt uurida.
Välismaalt toodud sõiduki puhul muutuvad veelgi olulisemaks hooldusajalugu, remondiarved ja päritoluriigis registreeritud läbisõiduandmed. Üksik pikk paus ei tähenda tingimata probleemi. Kahtlust peaks tekitama olukord, kus auto dokumentatsioon, läbisõit ja müüja selgitused omavahel kokku ei lähe.
Peaaegu uue välimusega rehvid võivad olla tegelikult vanad
Väikese läbisõiduga auto rehvid võivad esmapilgul tunduda suurepärased. Muster on sügav ja kulumisjälgi peaaegu pole. Rehvi seisukorda ei määra aga ainult mustrisügavus. Kummisegu vananeb ka siis, kui autoga ei sõideta. Rehvi valmistamise aega saab kontrollida selle küljel oleva DOT-koodi järgi. Lisaks tasub otsida pragusid, kahjustusi ja muid vananemise märke.
Pikaajalisel ühes asendis seismisel võivad rehvidele tekkida ka lamedad kohad. Proovisõidul võib sellest märku anda roolis või keres tuntav vibratsioon. Seega võib väga väikese läbisõiduga auto vajada kohe pärast ostmist tervet uut rehvikomplekti.
Roostes pidurid ei tähenda alati katastroofi
Pikalt seisnud autode puhul on piduriketaste roostetamine tavaline. Õhuke pindmine roostekiht võib tekkida isegi üsna lühikese seismise järel ning kaduda esimeste tugevamate pidurdustega. Probleem on tõsisem, kui kettad on tugevalt roostetanud või pidurdamisel kostab lihvimist, auto kisub ühele poole või pidurdusjõud tundub ebaühtlane.
Pika seismise tagajärjel võib kinni jääda ka seisupidur. Pidurite tegelikku seisukorda on seetõttu mõistlik kontrollida töökojas, mitte otsustada ainult velje vahelt paistva piduriketta välimuse järgi.
Aku on üks esimesi asju, mis seismise all kannatab
12-voldine aku tühjeneb ka seisvas autos. Kui aku jääb pikaks ajaks tühjaks, võib selle mahtuvus püsivalt väheneda ning lõpuks ei pruugi aku enam korralikult laengut hoida. Ka täiesti uus aku kasutatud autos väärib seetõttu küsimist. See pole iseenesest probleem, kuid tasub uurida, miks aku vahetati.
Auto käivitumine ei tõesta samuti aku head seisukorda. Vahetult enne proovisõitu laadijaga laetud aku võib auto probleemideta käivitada, kuid olla järgmisel hommikul jälle tühi. Aku ja laadimissüsteemi seisukorda saab üsna lihtsalt mõõta.
Kasutatud autot tasub vaadata külma mootoriga
Üks lihtne nipp kasutatud auto kontrollimisel on paluda müüjal autot enne kohtumist mitte käivitada. Külmkäivitus võib paljastada probleeme, mida juba soojaks töötanud mootoriga on keerulisem märgata.
Tähelepanu tasub pöörata sellele, kui kiiresti mootor käivitub, kas tühikäik on ühtlane ning kas mootorist kostab ebatavalisi helisid. Samuti tuleb jälgida armatuurlaual olevaid hoiatustulesid. Kui auto on enne ostja saabumist juba soojaks sõidetud, tasub küsida, miks seda tehti.
Õli ja teised vedelikud vananevad ka siis, kui autoga ei sõideta
Autode hooldusvälpasid arvestatakse sageli nii läbisõidu kui ka aja järgi. Näiteks mootoriõli võib olla ette nähtud vahetamiseks teatud kilometraaži või kindla ajavahemiku järel – sõltuvalt sellest, kumb enne täitub. Sama põhimõte võib kehtida pidurivedeliku, jahutusvedeliku, filtrite, hammasrihma ja teiste hooldusdetailide kohta.
Seetõttu ei pruugi väide „autoga pole peaaegu üldse sõidetud” tähendada, et hooldust pole olnud vaja teha. Kui kümne aasta vanusel väikese läbisõiduga autol on hooldusajaloos mitmeaastased pausid, tuleb kontrollida tootja ette nähtud ajapõhiseid hooldusvälpasid.
Kontrolli lekkeid, tihendeid ja voolikuid
Pikalt seisnud autol võivad vananeda kummivoolikud, rihmad ja tihendid. Mootoriruumis tasub otsida pragusid ning õli- või jahutusvedeliku jälgi. Pärast auto mõnda aega ühel kohal seismist tasub vaadata ka selle alla.
Värsked vedelikulaigud võivad viidata lekkele. Väikese läbisõidu puhul on lihtne eeldada, et mootori ja selle lisaseadmete komponendid peaksid olema peaaegu uued. Tegelikult mõjutab paljusid materjale sama palju vanus kui läbitud kilomeetrid.
Ka vana kütus võib probleeme põhjustada
Kui auto on seisnud mõned nädalad või kuud, pole paagis olev kütus tavaliselt esimene murekoht. Aastaid seisnud auto puhul on olukord teine. Pika aja jooksul võivad kütuse omadused muutuda ning probleemid võivad jõuda kütusesüsteemi. Eriti ettevaatlik tasub olla sõidukiga, mille puhul pole teada, kui kaua see seisis ja millal viimati paaki värsket kütust lisati. Sellise auto puhul on enne tavapärast kasutamist mõistlik lasta sõiduk töökojas üle vaadata.
Kopituse lõhn võib olla oluline hoiatusmärk
Auto salong räägib selle hoiutingimuste kohta üllatavalt palju. Kontrollida tasub põrandamattide alust, istmete ümbrust ja pagasiruumi põhja. Niisked vaibad, hallitus või tugev kopituse lõhn võivad viidata sellele, et autosse on pääsenud vesi või sõidukit on pikalt hoitud niisketes tingimustes. Niiskus ei kahjusta ainult salongi.
Tänapäevases autos on suur hulk juhtmeid, ühendusi, juhtplokke ja andureid. Vee või pikaajalise niiskuse põhjustatud elektriprobleemid võivad ilmneda alles hiljem ning nende põhjust võib olla keeruline leida.
Vaata ka juhtmeid – seisnud autos võivad käia närilised
Pikalt seisnud sõiduk võib pakkuda varjupaika hiirtele ja teistele närilistele. Mootoriruumis tasub otsida pesamaterjali, väljaheiteid ning kahjustatud juhtmeid ja voolikuid. Näritud elektrijuhtmestik võib põhjustada väga erinevaid rikkeid alates mittetöötavast andurist kuni probleemideni, mille diagnoosimiseks kulub töökojas tunde. Seetõttu tasub eriti pikalt garaažis, kuuris või maapiirkonnas seisnud auto mootoriruumi hoolikalt kontrollida.
Elektriauto puhul on läbisõidust olulisem aku seisukord
Elektriautode puhul lisandub veel üks väga oluline kontrollpunkt – kõrgepingeaku. Väike läbisõit ei tähenda automaatselt, et aku on ideaalses seisukorras. Aku vananemist mõjutavad muu hulgas temperatuur, laadimisharjumused ja see, millise laetustasemega sõidukit pikalt hoiti.
Kasutatud elektriauto puhul tasub uurida aku State of Healthi ehk SoH näitajat, mis kirjeldab aku säilinud mahtuvust võrreldes uue akuga. Võimalusel tuleks aku seisukorda kontrollida diagnostikaga või küsida tootja või pädeva töökoja koostatud raportit. Eriti põhjalikult tuleks kontrollida elektriautot, mis on pikalt seisnud väga madala laetustasemega.
Väike läbisõit võib olla hea – aga ainult õige ajalooga
Kõik see ei tähenda, et väikese läbisõiduga kasutatud autot peaks vältima. Vastupidi. Kuivas garaažis hoitud, regulaarselt hooldatud ja aeg-ajalt korralikult sõidetud väikese läbisõiduga auto võib olla väga hea ost. Probleem tekib siis, kui ostja maksab väikese läbisõidu eest märkimisväärset lisahinda, kontrollimata, kuidas autot tegelikult kasutatud ja hoitud on.
Kasutatud auto puhul tasub seetõttu vaadata kolme asja koos: läbisõitu, hooldusajalugu ja tegelikku tehnilist seisukorda. Kui auto ajaloos on pikk seismisperiood, ei tähenda see automaatselt, et sõiduk on halb. Küll aga on see hea põhjus teha enne ostmist põhjalik ostueelne kontroll.
Mõnikord võib 150 000 kilomeetrit regulaarselt sõitnud ja korrektselt hooldatud auto olla parem ost kui 50 000 kilomeetrit läbinud sõiduk, mis on viimased viis aastat suurema osa ajast lihtsalt seisnud.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Shutterstock