detsember 5, 2024
Lõõtsa 8, Tallinn, Eesti
Buller Uudised

Kes aitaks leida teed Euroopa teemaksude rägastikus?

Sisuturundus ja linkide ehitamine, teemaksu väravad

Eesti, Läti ja Leedu numbrimarkidega veokeid võib ringi reisides kohata pea kõigis Euroopa riikides, alustades kaugest Portugalist kuni Põhjamaadeni välja. Baltimaadest pärit vedajatele annab Euroopa Liidu ühtne majandusruum mitmeid eeliseid, ent teisalt tuleb silmitsi seista ka erinevate takistustega, olgu selleks kasvõi teemaksud. Viimased võivad olla riigiti üksjagu erinevad, sõltudes nii seadusloomest kui ka tehnoloogiast.

Erinevad põhimõtted ja tehnoloogiad

Kommertstranspordile kehtivad teemaksud paljudes Euroopa Liidu riikides. Mitmetes tuleb maksta tunnelite läbimise või sildade ületamise eest ja kiirteed ei pruugi olla tasulised mitte ainult veokite, vaid ka sõiduautode jaoks. Lisaks on kinnistumas läbitud vahemaa eest tasumise põhimõte ja Artūras Michejenko sõnul – Euroopa juhtiva maanteeteenindusplatvormi DKV Mobility juht Balti riikides – on selle juurutanud lisaks Saksamaale veel Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Belgia ning Poola.

Luksemburgis, Rootsis ja Hollandis on aga kasutusel ajapõhine süsteem, mille korral annab vastava kleebise või vinjeti soetamine õiguse kasutada teid kindla perioodi vältel. Sarnast süsteemi kasutatakse ka Leedus, ent tulevikus tahetakse selleski riigis üle minna reaalselt läbitud vahemaa maksustamisele. Uute seadmete paigaldamisega alustatakse peagi ja 2025. aastast kogutakse seal teekasutustasu juba nimetatud põhimõtte kohaselt.

„Tehnoloogia poolelt kasutatakse vahemaade mõõtmiseks kahte lahendust, milleks on globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) ja spetsiaalne lühimaaside (DSRC),“ selgitab Michejenko. „Esimese korral jälgib satelliit sõidukisse paigaldatud seadet, mõõtes seeläbi ka läbitud vahemaid, teisel juhul aga paigaldatakse teedele vastavad väravad, mis registreerivad kõiki neid läbinud sõidukeid.“

Mõlemal lahendusel on oma voorused ja ühe või teise valik võib sõltuda rakendusmetoodikast, mis võib olla riigiti erinev. „Ühes riigis töötab üks asi paremini, teises teine,“ jätkab Michejenko. „Satelliitsidel põhinev GNSS nõuaks vähem seadmeid, ent selle kasutamine võib olla Leedu sarnases riigis päris kallis. DSRC kasutamine oleks odavam, aga kõik tasuliste teede peale- ja mahasõidud tuleks varustada vastavate väravatega, mis teeb algse investeeringu kallimaks.“

Liigutakse ühtse põhimõtte suunas

Ilmselt minnakse teemaksude osas ühtsele standardile üle juba lähitulevikus, mil hakatakse kõigis Euroopa Liidu riikides küsima tasu reaalselt läbitud vahemaa eest. Euroopa Komisjoni hinnangul kiirendab see üleminek põhimõtte „saastaja maksab“ või „tarbija maksab“ rakendumist ja annab lisastiimuli CO2-heitmete vähendamiseks. „Uus kord ei puudutaks esialgu vaid erafirmade hallatavaid teid, kes on sõlminud selleks vastavad kontsessioonilepinguid,” täpsustab Michejenko.

Teemaksude rägastik

Transpordiettevõtete veokid liiguvad teedel pidevalt ühest võrgust teise, mis tekitab nende masinate jälgimisel suure halduskoormuse. Suuremad mobiilsusteenuste platvormid – nagu näiteks TELEPASS või DKV Mobility – töötavad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja neil on juurdepääs kõikidele kohalikele süsteemidele, milliseid võib olla samuti mitmeid. Lisaks pakuvad nimetatud platvormid veel mitmete seotud teenuste haldamist.

„Kui vedajal tuleb teha koostööd näiteks viieteistkümne teehaldajaga, oleks eraldi asjaajamine üks suur peavalu,“ jätkab Michejenko. „Meie platvormi teenuseid kasutav ettevõtja saab kõik teenused ühest kohast ja võib neid kasutada viisil, mis on tema jaoks sobivam.“ Veoki jälgimiseks on võimalik valida sellina seade, mis töötab vaid valitud riigis ja lisaks on olemas veel EETS (Euroopa elektrooniline teemaksuteenus) pardaseade, mis toetab erinevaid lahendusi.

EETS-seade võimaldab sõita peatusteta, tasudes teemaksu automaatselt. Seade salvestab valitud teed ja läbitud vahemaad ning autopargi haldajad saavad toimuvast ülevaate vastavas rakenduses, kuhu laekuvad maksude tasumist kajastavad arved. DKV Box Europe teeninduspiirkonda kuuluvad Poola, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Šveits, Hispaania, Itaalia, Portugal, Austria, Bulgaaria ja Ungari, nagu ka olulisemad sillad Skandinaavia riikides ning tunnelid Saksamaal ja Belgias.

Kiirendab ja lihtsustab töö tegemist

Michejenko sõnul on vedajate jaoks oluline seegi, et enam ei vajata mitmeid erinevaid seadmeid. „Üks seade teeb töö ära ja DKV Box Europe seadme saab tellida tühjana. Registreerimisdokumentides saab hiljem riike juurde lisada – need ilmuvad sinna mõne päevaga. Autot müües või vahetades tuleb vaid ühendused katkestada ja seade veokist lahti ühendada, misjärel laetakse seadmesse teisele veokile mõeldud profiil ning sõit võib alata,” lõpetab Michejenko.

Allikas: Velocita via Buller Meedia Pilt: Velocita